Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13639
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 2783
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 02.12.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 15.01.2009.

Mälestise kirjeldus


Kalme on pikerguse kujuga, mõõtmetega 30 x 19 meetrit. Põhjaküljest sulandub kalme maastikuga kokku, lõunakülg tõuseb järsult, kuna siin on ümbrus madalam. Kalme läänepoolsesse serva on kaevatud kartulikoobas. Auk on ka lõunaservas, kus olevat varem põletatud sütt. Idaotsas on asunud küün. Talu peremees olevat viinud kalmest kive hoone vundamendi ehitamiseks. Põllult on visatud kalmealale väiksemaid kive (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 29.11.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas, Viitina vallas. Kalme paikneb madalamal alal ümbritsevate kuplite vahel, millest kalme kerkib välja väikese kühmuna.

Sisestatud: 29.11.2010.

Mälestise ajalugu


Kalme kuulub väliste tunnuste põhjal I aastatuhande I poolde. Kalmet on maininud A. Suik Rõuge muinasjäänuste kirjelduses 1922. a, lk 55 ja 56.

Sisestatud: 29.11.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 29.11.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 22.03.2015.