Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 13641
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1897
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 03.03.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.04.2007.

Mälestise kirjeldus


Asulakoha pikkus O-W suunas on u 100 m, laius N-S suunas u 60-70 m. Varem oli asulakohaterritoorium pidevalt künni all, mistõttu kultuurkihi ülemised horisondid on segatud. Praegu on asulakoht kaetud madala muruga, mida regulaarselt niidetakse. Asulakohale on paigutatud vana taluait, piknikulauad ning vaateplatvormiga kiik.

Sisestatud: 17.04.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht paikneb Rõuge ürgoru ja Ööbikoru vahelise neemiku idapoolses, laiemas osas, põhja ja lõuna poole kergelt kaldu oleval tasandikul, Rõuge linnusest idas ja kagus.

Sisestatud: 17.04.2007.

Mälestise ajalugu


Asulakoht avastati 1953. aastal linnuse kaevamise ajal tehtud proovikaevamiste käigus. Aastail 1954, 1956–1959 teostati asulakohal arheoloogilisi kaevamisi M. Schmiedehelmi juhatusel. Kokku on asulakoha territooriumist läbi kaevatud 1800 m2. Asula kultuurkiht oli künniga rikutud kuni 15–18 cm sügavuseni, traktoriga oli seda põldu enne kaevamisi küntud vaid üks kord. Ehitise jäänused olid asulas säilinud märksa halvemini kui linnusel. Sarnaselt linnusega leiti mõned savipõrandatega hoonepõhjad. Rohkesti leiti kividest laotud või maasse süvendatud leeasemete, samuti majapidamislohkude jälgi, leiti ka mõned ahjud, nende hulgas saviahje. Leidudest olid esikohal savinõukillud, mis enamasti kuuluvad nn rõuge tüüpi keraamika hulka. Leiti ka tekstiil- ning kedrakeraamikat. Tööriistadest leiti rauast nuge, naaskleid, kirves, metallivalamistiigleid; ehetest sõlgi, ripatseid ja helmeid. Asulast saadud leiumaterjali järgi on muistis dateeritud I aastatuhande keskpaigast kuni II aastatuhande alguseni pKr.

Sisestatud: 17.04.2007.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 17.04.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 22.03.2015.