Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13644
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1901
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 06.12.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 06.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Kolmest Sadrametsa kalemest kõige põhjapoolsem. Mõõtmed on u 17 x 18 m. Kaevamiste järel on kalmest säilinud 4 tarandi müüri, mida ümbritseb veel omakorda väljaspoolt ümber tarandite kulgev müür. Kalme kagunurgast on mõned kivid peale nende väljakaevamist ära veetud. Kalme on tugevalt sammaldunud, peal kasvab hõre võsa.

Sisestatud: 06.11.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme paikneb Paljunurgelise talu maadel, metsa sees Sadrametsa-Saki-Metstaga teeristist u 100 m lõunas. Sadrametsa kalmerühma kuulub kokku 3 kalmet.

Sisestatud: 06.11.2007.

Mälestise ajalugu


Sadrametsa kalmetest saadi esimesed leiud muuseumi 1920. aastatel (AI 2525:1-9). 1952.a. teostas siin proovikaevamisi Harri Moora. 1959-1960. aastal kaevati Silvia Lauli juhendamisel läbi I kalme. Peale põletatud luude saadi kalmest rohkesti leide, mis säilivad Ajaloo Instituudis.
Kalme on leidude põhjal dateeritud II-IV sajandisse.
Kalme on võetud riikliku kaitse alla 1964. aastal.

Sisestatud: 06.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 06.11.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 22.03.2015.