Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Hargi kalmetemägi"
Mälestise registri number 13653
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 2165
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 05.05.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 03.04.2007.

Mälestise kirjeldus


Kõrgem küngas männimetsa all. Mäe lõunapoolne osa on ilmselt kruusavõtmise käigus ära kaevatud. Mäe lael rohkelt suuremaid ja väiksemaid auke läbimõõduga 1-2 m.

Sisestatud: 03.04.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Hargi küla, Hargi talust u 100 m lääne pool, Võru-Viljandi maanteest 400 m põhja pool, Urvastesse viiva tee idaküljel, männimetsas oleval künkal.

Sisestatud: 03.04.2007.

Mälestise ajalugu


Kalmistu on ära märgitud 1923. aastal koostatud Urvaste kihelkonna kirjelduses (O. Urgart), kus on teateid luude leidmise kohta. Hargi talu kalmetel on kaevanud A. Suurkask. Kalmistu kuulub 15.-18. sajandisse. Mälestis on esmakordselt võetud riikliku kaitse alla 1973. aastal.

Sisestatud: 19.04.2007.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 03.04.2007.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 22.03.2015.