Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kirikuase"
Mälestise registri number 13658
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 164-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 08.12.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 23.10.2007.

Mälestise kirjeldus


Kalme ala mõõtmed on u 12 x 18 m. Kalme täpsemat struktuuri ei ole ilma arheoloogiliste uuringuteta võimalik kindlaks teha, kuid ilmselt on tegemist I aastatuhande I poolele iseloomuliku tarandkalmega.

Sisestatud: 23.10.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis paikneb Kärgula külas Krimmi talu maadel, Kärgulat läbivast teest lõunas põllu servas. Kalme on vahetult tee ääres ning teelt hästi nähtav.

Sisestatud: 23.10.2007.

Mälestise ajalugu


Rahvasuus on kalme tuntud kui Kirikuase. Muistist arheoloogiliselt kaevatud ei ole.

Sisestatud: 23.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 23.10.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 22.03.2015.