Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 13660
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 2166
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.04.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 19.03.2007.

Mälestise kirjeldus


Kivi on pikliku kujuga mõõtmetega u 1,2 x 0,7 m, kõrgus maapinnast on vaid u 30 cm, kivi keskel on sümmeetriline u 30 cm läbimõõduga tehislikult süvendatud lohk.

Sisestatud: 19.03.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Linnamäe mõisa pargi vastas autoremonditöökoja kõrval, Võru-Viljandi maanteest u 15 m põhja pool.

Sisestatud: 19.03.2007.

Mälestise ajalugu


Ohvrikivi pärineb II aastatuhandest. Kivi on võetud riikliku kaitse alla 1973. a.

Sisestatud: 06.12.2010.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist. Täpsustav kaitsevöönd on määramisel.

Sisestatud: 19.03.2007.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 22.03.2015.