Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kirikuase", "Kabelimägi"
Mälestise registri number 13662
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 2164
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 19.04.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 15.01.2009.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme asub Löödla järve põhjapoolsel kõrgel kaldal. Maapind hakkab kalme juures juba kergelt järve suunas langema. Kivikalme ise tõuseb ümbritsevast maapinnast kühmuna kõrgemale. Kalmel kasvavad puud. Kalme mõõtmed ida-lääne suunas on 15 m ja põhja-lõuna suunas 16 m. Kõrgus on põhja- ja idaküljel 0,75 m, lõunaküljel 0,5 m. Läänepoolne ots sulab maastikuga kokku. Kalme lääneosale ja põhjaosale on veetud põllult suuri kive. Enamus kalme idapoolses osas maapinnast pooleldi väljaulatuvaid kive kuulub kalme juurde. Siin asuvad kivid on väga kompaktselt, suuremate vahel on märgata väiksemaid. Kalme läänepoolses osas on suuri kive vähem, enamasti on siin kivivare väiksematest kividest, mis asuvad pooleldi mulla sees (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 03.12.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Urvaste kihelkonnas, Linnamäe vallas, Majala külas. Kalme juurde pääseb kõige paremini Viljandi-Võru vanalt maanteelt endise Linnamäe kooli juurest lõuna suunas pöörduvat teed pidi. Teede hargnemiskohas tuleb pöörata paremale ja liikuda kuni Halli taluni. Talust jääb kalme ligikaudu 250 m lääne poole.

Sisestatud: 03.12.2010.

Mälestise ajalugu


Kivikalme kuulub väliste tunnuste järgi I aastatuhande I poolde ja keskpaika. Osalt võib olla kivikalmesse maetud ka samal ajal kui ümbritsevasse maa-alusesse kalmesse, s.o II aastatuhandel (kuni 18. saj). Kivikalme kohta on teateid J. Jungi käsikirjas Urvaste kohta (käsikiri Ajaloo Instituudis). 1923. a kirjeldas kalmet O. Ugart Urvaste kihelkonna arheoloogilises kirjelduses, lk 6. Teaduslikult kalmet uuritud ei ole, küll aga on teateid luude, söe ja savinõutükkide leidmise kohta. Koht on võetud riikliku kaitse alla maa-aluse kalmistuna 1973. a.

Sisestatud: 03.12.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 03.12.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 22.03.2015.