Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rahvapärimustega seotud kivi "Valgehobuse kivi"
Mälestise registri number 13667
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 162-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 08.12.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Rahvapärimusega seotud kivi.

Mälestise tunnus


Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 20.03.2007.

Mälestise kirjeldus


Madal lame kivi, kõrgus maapinnast u 50 cm, mõõtmed umbkaudu 150 x 130 cm. Kivi pealt sammaldunud, looduslikke ega inimtekkelisi lohke kivil leida ei ole.

Sisestatud: 20.03.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Koigu-Urvaste tee idaküljel, Kanariku talust 250 m loodes, kolhoosi kuivatist 120 m ja Koigu ristist 750 m lõuna pool põllu servas.

Sisestatud: 20.03.2007.

Mälestise ajalugu


Selle kivi juures olevat üks usku tooma tulnud mees ära tapetud ja pooleks raiutud. Üks pool maetud kivi alla ja teine viidud edasi Otepää poole. Usutooja olnud valge hobuse seljas.

Sisestatud: 20.03.2007.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 20.03.2007.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 22.03.2015.