Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Urvaste kirikuaed
Mälestise registri number 13668
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number Arhi.590
Liigitus arheoloogiamälestis, ehitismälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 05.07.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(14)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kirikuaed.
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 02.01.2012.

Mälestise kirjeldus


Väikesemõõtmeline kõrghaljastusega kirikuaed, mis paikneb Urvaste kiriku vahetus ümbruses Antsla-Kanepi maantee ääres. Maastiku reljeef on kirikut ümbritseva tasandiku ulatuses tasane, kirikuaia servades ida ja lääne suunas langev. Kirikuaias pole hauatähiseid ning aeda ei ümbritse ringmüür. Maanteepoolsel küljel kulgeb kirikuaia servas madal kaarjas hekk. Puistus on valdavad lehtpuud.

Sisestatud: 06.06.2013.

Mälestise ajalugu


Urvaste kirikut on esmakordselt mainitud 1413. aastal. Kirik on aga ehitatud tõenäoliselt juba 14. sajandi algus. Kirikuhoone rekonstrueeriti 1889. aastal. Tõenäoliselt rajati kirikut ümbritsev aed koos kirikuhoonega. Kiriku ajalooline saksakeelne nimetus on Anzen.

Sisestatud: 06.06.2013.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 22.03.2015.