Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Linnus
Mälestise registri number 13670
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1905
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 05.07.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kaitserajatised, Linnus.

Mälestise tunnus


1) Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
2) Maastikuliselt eristatav.
3) Kirjalikult fikseeritud rahvapärimuse olemasolu.

Sisestatud: 22.01.2008.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on kahe uhtoru vahelisel neemikul asuva linnusega, mis on rahvasuus tuntud ka Vana linna asemena. Põhiplaanilt ovaalse linnuse õueala suurus on u 3000 m2. Linnuse kirdepoolsel küljel on otsavall, mille kõrgus välisküljel on 4 m, siseküljel 1,5 m. Linnuseala tõuseb selle aluseks olevast seljakust astanguliselt kõrgemale. Linnamäe nõlvu on järsemaks tehtud, mistõttu algse seljakunõlva keskossa on moodustunud terrassitaoline vöönd, mis kujutab endast kunstlikult rajatud linnuse jalamit. (EA 4, 1999, lk 150).

Sisestatud: 29.01.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Urvaste küla, Järve (Järverahva) talust u 400 m loodes, Uhtjärve kaldast u 100 m kirdes, metsas, kahe uhtoru vahelisel neemikul.

Sisestatud: 22.01.2008.

Mälestise ajalugu


2006. aastal toimusid linnusel Heiki Valgu juhatatud väikesemahulised kaevamised, mille käigus uuriti põhjalikumalt linnuse valli. Kaevamiste käigus avastati nõrk 6.-7. sajandi kultuurkiht, mis oli ladestunud valli alla. Hiljem peale kuhujatud valli dateerida ei õnnestunud, kuid noorema rauaaja leidude puudumine lubab selleaegseid kindlustustöid pidada vähetõenäoliseks (Valk, H. 2007. Excavations in the Ruins of Vastseliina Castle and on the hillforts of Urvaste and Hinniala. - Arheoloogilised Välitööd Eestis 2006).

Sisestatud: 29.01.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 22.01.2008.

Üldinfo


Asulate kindlustamine sai Eestis alguse pronksiajal. Looduslikult hästi kaitstud kohad ümbritseti hilisemas mõistes väheste kindlustustega, arvatavasti lihtsa püsttaraga. Alles rauaaja algul hakati lisaks rajama madalaid muldvalle. Rauaaja jooksul ehitati avaasulate lähedusse võimsad kaitseehitised – linnused. Enamasti valiti linnuse asukohaks kõrgem mägi, neemik või muu paik, mille looduslikku kaitsevõimet tugevdati: kaevati nõlvad järsemaks, rajati kaitsekraavid, kuhjatud vallidele püstitati puidust kaitserajatised. Kindlaid printsiipe järgides tehti linnuse sissepääsud, kujundati õu (majad, kaev), arvatavasti oli mõeldud ka jäätmemajandusele ning mõnel pool vajalikele kuivendussüsteemidele. Osa linnuseid peetakse kogukonna poolt rajatuteks, teiste puhul aga arvatakse, et neil oli kindel omanik, ülik. Valdav osa linnuseid on Eestis kasutusel olnud esimese aastatuhande teisest poolest kuni muinasaja lõpuni. Mitmed suured linnused rajati aga alles hilise rauaaja lõpul ning olid kindlustena kasutusel muistse vabadusvõitluse ajal ning veidi hiljemgi. Kesk- ja uusajal on linnuseid sageli kasutatud küla kogunemiskohana, jaanipeoplatsiks jne. Nende nimi on rahvasuus alles hoitud. Linnused on meie muinasaja kõige suuremad ja enamasti väga hästi hoitud mälestusmärgid.

Sisestatud: 22.03.2015.