Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13675
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 161-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.10.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 19.01.2007.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu paikneb põllu sees ligi 100 m läbimõõduga kuplil. Kalmemäe loode- ja lääneservas on u 30 m pikkuse servaga kruusaauk, kust suur osa mäest on kruusavõtmise käigus ära veetud. Luid on kündmise käigus leitud ka mäe ümbert põllult. Kalme kultuurkiht eristub tavalisest põllumaast kruusasema pinnase poolest.

Sisestatud: 29.01.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme asub Urvaste vallas Vaabina külas Hansimikko talu põllumaal u 250 m Antsla ojast lõunas.

Sisestatud: 19.01.2007.

Mälestise ajalugu


Kalmel toimusid 1985. aastal Heiki Valgu juhatatud arheoloogilised kaevamised.
Kirjandus:
Urgart. 1923. Urvaste kihelkonna kirjeldus. Lk 23. Käsikiri TÜ arheoloogia kabineti arhiivis.
Valk, H. 1986. Der Dorffriedhof von Vaabina. – TATÜ 4, s 380–385.

Sisestatud: 31.01.2007.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 31.01.2007.

Meedia


Kirjandus:
Urgart. 1923. Urvaste kihelkonna kirjeldus. Lk 23. Käsikiri TÜ arheoloogia kabineti arhiivis.
Valk, H. 1986. Der Dorffriedhof von Vaabina. – TATÜ 4, s 380–385.

Sisestatud: 31.01.2007.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 22.03.2015.