Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvriallikas "Põrguläte"
Mälestise registri number 13676
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1907
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 07.01.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.

Mälestise tunnus


1) Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
2) Maastikuliselt eristatav.
3) Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 08.12.2010.

Mälestise kirjeldus


Allikas paikneb lohus, mille mõõtmed on 4,5 m loode-kagu suunas ja 2,5-3 m kirde-edela suunas. Selle lohu keskel on ligikaudu 1,5-2 m läbimõõduga selge veega ala, milles on omakorda ligi 1 m läbimõõduga hele liivase põhjaga ala, mille põhi „keeb“ ajades üles liiva. Hele ala on ümbritsetud tumeda, peaaegu mustjat tooni liivaga, sellest veelkord väljapoole on roostepruuni pinnasega ala. Suuremasse lohku on vee vool loodest, edelast, läänest ja kirdest, kusjuures eriti intensiivne on vool just läänest ja loodest. Vee äravool on kagusse ligikaudu 1 m laiuses ojas, kus vee sügavus on keskmiselt 15-20 cm. Vee äravooluala on nagu allikaski keskelt heleda liivapõhjaga ala, millest väljapoole jääb tumedam liivaala ja sellest veelkord väljapoole roostepruuni pinnasega ala. Allika ümbrus on võsastunud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 08.12.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Allikas asub endise jaotuse järgi Urvaste kihelkonnas, Visela külas. Allikas paikneb Visela oja ürgoru põhjas, oru loodeveeru jalamil, liigniiskel metsaga kaetud alal.

Sisestatud: 08.12.2010.

Mälestise ajalugu


Allika kasutamist ohverdamise kohana võiks dateerida II aastatuhandesse. Rahvapärimuses räägitakse allikasse ohverdamisest. On andmeid, et allikas muudab aegaajalt oma asukohta. Allikas on võetud riikliku kaitse alla 1964. a.

Sisestatud: 08.12.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 08.12.2010.

Üldinfo


Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Sisestatud: 22.03.2015.