Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13679
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 2792
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.03.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldava arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 30.12.2010.

Mälestise kirjeldus


Säilinud teadete põhjal on kalme olnud ida-lääne suunas piklik. Kalme maapealne osa on hävinenud. Säilinud on kalmeaseme kultuurkiht.

Sisestatud: 30.12.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas, Kõrgepalu vallas, kunagise Oinaveski läheduses.

Sisestatud: 30.12.2010.

Mälestise ajalugu


Kalme on kuulunud I aastatuhande I poolde. Koht on märgitud 1922. a A.Suiki Rõuge kihelkonna muististe kirjelduses, lk 13 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kalme on ära lõhkunud kunagine Oinaveski mölder 19.-20. saj vahetusel ja leidnud seejuures luid, sütt ja savinõutükke. Samal ajal on koht tehtud põlluks ja siis ka kalmekivid ära viidud.

Sisestatud: 30.12.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 30.12.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 22.03.2015.