Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi R. Rosenkrantzi hauamonument, A. Passeri töökoda, 17. saj. (paas)
Mälestise registri number 1368
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 120
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.06.12

Inspektor: TKVA peaspetsialist, Viive Leitsar

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Kivi, Looduskivi, Objekt, Hauatähis, Hauamonument.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kodumaine ajastuomase kunstilise kujundusega raidkiviteos – hauamonument barokiajast 17. sajandist.

Sisestatud: 24.10.2006.

Mälestise kirjeldus


Asehaldur Richard Rosenkranzi tumbakujuline hauamonument.

Sisestatud: 24.10.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Püha Jüri kabelis, põhjaseina ääres. Vt. Lisa – asendiplaan: nr. 39

Sisestatud: 24.10.2006.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1926; 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 120
Arent Passer (1560? – 1637) – Hollandi päritolu kiviraidur, kujur, arhitekt - silmapaistvaim renessanssmeister Tallinnas
S. Mäeväli. Matustest ja hauatähistest Tallinna Toomkirikus. Morgan Stuudio, 2004, lk. 21-22: Kabeli põhjaseina ääres seisab 1622. aastal surnud Pärnu asehalduri oberst Richard Rosenkranzi hauamälestis. Ka see sarkofaag on Passeri töö. Selle kujundus ilmutab vanade dekoorimotiivide kordamist, mis on teostatud küll heal tasemel, kuid puudub uudsus. Sängi on asendanud lahkunuid kujutava plaadiga kaetud kastikujuline tumba, mille külgede dekoori põhielementideks on renessansskartuššides pikad tekstid... Rosenkranzi hauakamber avati 2004. aasta kevadel, kui eemaldati tumba läänekülje ees põrandas olnud lagunenud paeplaat, mille alt tuli välja hauakambrisse viiv trepp. Hauakamber oli raudkandjatega jaotatud kahekordseks ja nii põrandal kui ka raudkandjatel oli näha lagunenud kirste. Oletatavasti avati hauakamber ka 1902. aastal, kui toimus kabeli remont ja ka seda hauamälestist remonditi.
H. Üprus. Raidkivikunst Eestis XIII – XVII sajandini. Tallinn, 1987, lk. 15154-155: Tunduvalt hilsemast ajast (arvatavasti aastast 1623) pärineb Richard Rosencrantzi sarkofaag Georgi kabelis toomkiriku põhjaküljel. Väga meeldivad on seda kaunistavad motiivid. Selle kartušid on hästi välja töötatud ja sokkel ning karniis on vormitud ja tsiseleeritud peaaegu sama kaunis ja suursuguses laadis nagu Passeri meistritöö – De la Gardie sarkofaag.
Eesti kunsti ajalugu. 1520 – 1770. EKA, 2005, lk. 394: Passeri töökoda valmistas juba tuttavas stiilis veel kaks sarkofaag-hauda Tallinna toomkiriku Jüri kabelisse: esimese 1623. aastal Richard Rosencrantzile ja teise 1634. aastal Thomas von Rammile, mõlema katteplaadil on ka abikaasa figuur ning Rammi sarkofaagil reljeeftahvel naisingliga.
V. Raam. Tallinna Toomkirik. Tallinn, 1973, lk. 31: Viimased Arent Passeri viljakast töökojast pärinevad tööd toomkirikus paiknevad Püha Jüri kabelis: ooberst Richard Rosenkrantzi tumba-sarkofaag kabeli idaseina ääres (1623) ja Padise endise kloostrikeskuse omaniku Thomas Rammi tumba-sarkofaag kabeli lääneseina ääres (1632).

Sisestatud: 24.10.2006.

Aruanded


Tallinna Toomkiriku Püha Jüri kabelis asuva Richard Rosencranz'i sarkofaagi konserveerimise aruanne. Tallinn 2008. (MKA arhiivis)

Sisestatud: 29.07.2014.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: paas, dolomiit.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: Tallinna kiviraidur-kujur Arent Passer
Dateering: 17. sajandi I veerand (umbes 1623)
Mõõtmed: ca 90 x 289 x 211 cm, laius pealt ca 208 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): kirje pealisplaadi päitsis: DAS IST IE GEWISLICH WAR VND EIN TEWER WERDES WORT DAS CHRISTVS IESVS KOMMEN IST IN DIE WELT DIE SVNDER SELIG ZV MACHEN  1 TIMOTH 1
(Ustav on see sõna ja kõigiti vastuvõetav, et Kristus Jeesus on tulnud maailma päästma patuseid. 1 Timoteusele 1, 15)
kirje pealisplaadi jalutsis: LEBEN WIR SO LEBEN WIR DEM HERRN STERBEN WIR SO S(T)ERBEN WIR DEM HERRN WIR L(E)BEN ODER STERBEN SO SEIND WIR DES HERRN  ROMER  14
(Sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me siis elame või sureme, oleme Issanda omad. Roomlastele 14, 8)
kirje tumba jalutsiotsal (foto allpool): VNSER WANDEL IST IM HIMMEL VON DANNEN WIR AVCH WARTEN DES HEYLANDES IESV CHRISTI DES HERREN WELCHER VNSERN NICHTGEN LEIB VERKLÄREN WIRD DAS ER EHNLICH WERDE SEINEM VERKLÄRTEM LEIBE NACH DER WIRCKVNG DAMIT ER AVCH KANALLEDING IHM VNTERTHABIG MACHEN PHI 3
(Meie ühiskond on taevas, kust me ka ootame Issandat Jeesust Kristust kui Õnnistegijat, kes meie alanduse ihu muudab oma äraseletatud ihu sarnaseks väge mööda, millega ta võib ka kõik teha oma alamaks. Filiplastele 3, 20-21)
kirje tumba küljel: ICH WEIS DAS MEIN ERLOSER LEBET VND ER WIRD MICH HERNACH AVS DER ERDEN AVFFER=WECKEN VND WERDE DARNACH MIT DIESER MEINER HAVT VMBGEBEN WERDEN VND WERDE IN MEINEN FLEISCHE GOTT SEHEN DEN(SEL)BIGEN WERDE ICH MIR SEHEN VND MEINE AVGEN WERDEN IN SCH(A)WEN VND KEINER EMBDEN IOB 19 (Ma tean, et minu Lunastaja elab ja tema äratab mind hiljem põrmust üles ja ma saan seejärel selle minu nahaga kaetud ja saan oma lihas Jumalat näha, sedasama saan mina omale näha ja minu silmad saavad vaadata ja ei keegi võõras. Iiob 19, 25-27 järgi, S. Mäeväli tõlkes)
kirje tumba peatsiotsal: ALSO HAT GOTT DIE WELT GELIE=BEN DAS ER SEINEN EINGEBORNEN SOHN GAB AVFF DAS ALLE DIE AN IN GLEVBEN NICHT VERLORN WER=DEN SONDEREN DAS EWIGE LEBEN HABENIOHANAM3CAP
(Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu! Johannese 3, 16)
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): tugevasti määrdunud, murenenud, pragunenud, tumba seinapoolne nurk peatsis kihiliseks lagunenud (foto paremal), jalutsis – poolik; pealisplaadi küljed toestatud sepisankrutega.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): massiivse tumbakujulise hauamonumendi pealisplaadile on raiutud Richard Rosenkranzi ja tema abikaasa Margareta Fahrensbachi portreelised (?) täisfiguurid, vapid ja külgedele kannelüüritud joonia pilastrid. Sims hauaplaadi äärel, samuti sokkel on profileeritud ja ornamenteeritud. Sarkofaagi nurki dekoreerib rullis- ja pealistisornament. Tekstikartušid pühakirjasalmidega pealisplaadil, tumba küljel ja otstel. Stiililt kuulub hauamonument üleminekuaega renessansist varabarokki.

Sisestatud: 24.10.2006.