Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 13682
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 75-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 02.12.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 30.12.2010.

Mälestise kirjeldus


Urda talust kirde ja põhja suunas on madalam org, milles voolab Mustjõkke suubuv väike oja. Kultuurkihti on leitud mõlemal pool oja. Talupoolsel kaldal täheldati tumedat söesegust savinõukilde ja loomaluid sisaldavat mulda hoonetest loode poole jääval põllul. Kultuurkihi paksus on kui 75 cm. Teine piirkond kust leiti rohkesti keraamikat, asub põhja pool oja. Savinõukilde leiti mutimullahunnikutest ka Urda talu vana rehe ja oja vaheliselt alalt Kultusekivi reg nr 13683 ümbrusest.

Sisestatud: 30.12.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas Urda talu ümbruses. Urda talu asub kõrgepalust kirde poole jääva suurema põllumassivi kirdepoolsel serval.

Sisestatud: 30.12.2010.

Mälestise ajalugu


Asula on olnud kasutusel I aastatuhande II poolel ja II aastatauhandel, kuna siit on saadud nii käsitsi valmistatud kui ka kedrakeraamikat. Kõige hilisemad savinõu killud on glasuuriga. Teateid asulakohast saadi 1960. aastal, mil leiti esimesed savinõukillud. Asulakohta inspekteeriti teistkordselt 1976. a suvel, mil leiti taas savinõukilde. 1976. a esitati muistis riikliku kaitse alla võtmiseks.

Sisestatud: 30.12.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 22.03.2015.