Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13685
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1913
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 13.06.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 23.04.2007.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on edela-kirde suunaliselt u 13 m pikk ja 7 m lai. Kääpa kõrgus ümbritsevast maapinnast on u 1,5 m. Väliselt on kääbas enam-vähem terve. Kääpa tee poolne nõlv on laugjas, kuna sinna on maanteekraavi süvendamisega mulda peale kuhjatud, vastasnõlv on järsem (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 29.12.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas Matsi asunduses. Kääbas paikneb Võru- Valga maantee ääres enne Varstut, Võru poolt tulles paremat kätt männimetsa all, Mustajõe oru idaservalt tõusval kõrgendikul. Kääbaste vahetus ümbruses on maapind võrdlemisi tasane. Rahvasuus nimetatakse seda kohta Krigulipaluks. Kääbas asetseb teeservas ja kuulub Krigulipalu kääbaste (reg nr 14684-13686) gruppi.

Sisestatud: 29.12.2010.

Mälestise ajalugu


Kääbas on dateeritud I aastatuhande II poolde. Krigulipalu kääpaid on käsitlenud 1922. a A. Suik Rõuge kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses, lk 18-19 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääbas on võetud riikliku kaitse alla 1964. a. Kääbast arheoloogiliselt uuritud ei ole.

Sisestatud: 29.12.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 29.12.2010.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 22.03.2015.