Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Pedaku", "Kalmu"
Mälestise registri number 13687
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1910
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 02.12.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 23.12.2010.

Mälestise kirjeldus


Kalme asetseb põllu keskel, ümberringi on maapind enamvähem tasane, vaid veidi lõuna suunas on kallak. Kalmest põhja poole muutub maapind künklikuks. Kalme on põhja-lõuna suunas piklik, mõõtmetega 34 x 25 meetrit. Kalme edelapoolne nurk tõuseb ümbritsevast põllust järsumalt esile. Vastaskülg on laugjam. Kamara alt paistab rohkesti kive, mis osaliselt võivad olla põllult korjatud. Kalme kirdeservas on olnud kunagi kartulikoopad. Lõunapoolses osas on näha lõhkumisauke (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 23.12.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas, Krabi vallas. Kalme juurde pääseb kui minna mööda Rõuge-Vastse-Roosa maanteed läbi Krabi küla ning keerata maanteelt Paganamaa külla. Kalme asub Taga-Hansoli talu hoonetest ligikaudu 140 m edela pool.

Sisestatud: 23.12.2010.

Mälestise ajalugu


Kalme kuulub arvatavasti I aastatuhande I poolde, kuid maetud on siia ja kalme ümbrusesse ka II aastatuhandel. Kalmet on kirjeldanud A.Suik 1922. a Rõuge kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses, lk 16-17 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kalmet nimetatakse rahvasuus „Pedaku kalmeks“ ja põldu ümber kalme „Kalmeaiaks“. Kalmet teaduslikult uuritud ei ole. On ainult teateid nii põletatud kui põletamata luude leidmise kohta, samuti on leitud esemeid, mis on aga kadunud. Kalme on võetud riikliku kaitse alla 1964. a.

Sisestatud: 23.12.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 23.12.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 22.03.2015.