Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13695
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1908
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 15.02.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 09.12.2010.

Mälestise kirjeldus


Kalme asub nõlvakul, mis langeb põhja suunas. Kalme täpseid mõõtmeid on raske määrata, kuid see näib olevat ida-lääne suunas pikergune, suurusega umbes 14 x 6 meetrit. Kalme tõuseb ümbrusest veidi kühmjalt kõrgemale. Kivivare koosneb väiksematest kividest, osa neist on kunagiselt põllult kalme peale veetud. Ümbruskonna rahvas teab, et suured kivid on väljakangutatud ja ehitusele viidud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 09.12.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas, Viru külas. Kalme juurde pääseb Antsla-Sänna maanteelt 29 km ja 30 km vahelt lõuna poole, metsateele keerates. Kalme asub teeristist umbes 0,5 km kaugusel.

Sisestatud: 09.12.2010.

Mälestise ajalugu


Kalme kuulub I aastatuhande I poolde. Kalme on märgitud 1922. a A. Suigi Rõuge kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses, lk 8 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Leide kalmest ei ole teada. Kalme on võetud riikliku kaitse alla 1964. a.

Sisestatud: 09.12.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 09.12.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 22.03.2015.