Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 13696
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 76-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 15.02.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


1) Maastikulselt eristatav.
2) Kirjalikult fikseeritud rahvapärimus.
3) Kultuurkihi olemasolu kivi lähiümbruses.

Sisestatud: 24.01.2008.

Mälestise kirjeldus


Kivi on pealt kõrge harjaga, küljed langevad kahelt poolt libamisi maapinnani 45 kraadise nurga all. Mööda harja loode-kagu suunaliselt on kivi pikkuseks 3,25 m, vastassuunas 2,3 m, kõrgus 1,1 m. Kivi ümbermõõt poole meetri kõrguselt on 7,6 m. Kivi põhjapoolne külg on sügavamalt maa sees ning murenenud. Lõunapoolne külg on rohkem väljas ning siledam. Siin paikneb ka enamik lohkusid, mida on kivil kokku 45. Lohud on kolme liiki: enamus on ümmargused, kumera põhjaga, läbimõõduga 2-5 cm, sügavus 1-3 cm; teise liigi moodustavad järskude servadega kandilised lohud (neist üks kivi lõunaküljel, kaks põhjaküljel, mõõtmetega 4 x 4 x 4 cm) ning lohud, mis on töötlemisjärgus (servad on rõngakujuliselt sisse uuristatud, keskosa jäänud kühmuna alles). Viimaseid on kivi lõunaküljel 3, loodepoolsel otsal 2.

Sisestatud: 24.01.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kultusekivi asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas. Kivi paikneb Viru külas, Laane talust 250 m edelas, Kõrgepallu viivast teest 80 m läänes, Roosiku silla lähedal olevast teeristist u 1,5 km Kõrgepalu suunas, Niidsepalus, männimetsas.

Sisestatud: 24.01.2008.

Mälestise ajalugu


Muistis on dateeritud I aastatuhat eKr kuni II aastatuhat pKr. Kultusekivi leiti 1976. aastal ümbruskonna muistiseid inspekteerides. Samal aastal esitati muistis ka riikliku kaitse alla võtmiseks.

Sisestatud: 24.01.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 24.01.2008.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 22.03.2015.