Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13697
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 79-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 09.06.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 09.11.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on üsna laugete nõlvadega, pealt kumer, eriti lauge on kääpa lõunapoolne külg. Kääpa läbimõõt on 10-11 m ja kõrgus 1,3-1,4 m. Kääpa põhjapoolne külg on järsem ja kõrgem. Kääpa keskosast natuke lõuna poole on suurem lohk. Kääpa keskosast põhja poole on madal sammaldunud lohk. Kraav kääpa ümber on jälgitav peaaegu kogu ulatuses, mõnevõrra vähem märgatav on see kääpa idapoolsel jalamil (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 09.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbaskalmistu asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas. Kääbaskalmistuni viib metatee. Mis keerab Rõuge-Vastseliina maantee 16. ja 17. km vahelt edela poole. Kääbasteni jõuab kui minna ligikaudu 750 m mööda metsateed.

Sisestatud: 09.11.2011.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu (reg nr 13697-13702) avastasid arheoloogid J. Kornav ja M. Aun 1975. a septembris. Kääbastik esitati 1975. a TA Ajaloo Instituudi poolt riikliku kaitse all võtmiseks.

Sisestatud: 09.11.2011.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 22.03.2015.