Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13698
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 80-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 09.06.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 09.11.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on üsna laugete nõlvadega ja pealt kumer. Kääpa läbimõõt on 6,5-7 m ja kõrgus 0,4-0,6 m. Kääbas on põhja-lõuna suunas piklik. Kääpa ida- ja kagupoolne jalam on tee rajamisega rikutud. Kääpa kirde- ja loodepoolses osas on madalad sammaldunud lohud. Kraav kääpa ümber pole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 09.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbaskalmistu asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas. Kääbaskalmistuni viib metatee. Mis keerab Rõuge-Vastseliina maantee 16. ja 17. km vahelt edela poole. Kääbasteni jõuab kui minna ligikaudu 750 m mööda metsateed. Kääbas reg nr 13698 jääb kääpast reg nr 13697 edelasse.

Sisestatud: 09.11.2011.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbaskalmistu (reg nr 13697-13702) avastasid arheoloogid J. Kornav ja M. Aun 1975. a septembris. Kääbastik esitati 1975. a TA Ajaloo Instituudi poolt riikliku kaitse all võtmiseks.

Sisestatud: 09.11.2011.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 22.03.2015.