Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13703
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 85-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 09.06.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 10.11.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on ümmarguse kujuga. Kääpa läbimõõt on 16 m ja kõrgus 1,6-1,7 m. Kuna kääpa keskosa on lõhutud, siis kõrgus ei ole enam algne. Kääbas on algselt olnud üsna ühtlaselt järsemate nõlvadega ning pealt kumer, praegu on tema pind rikutud arvukate lohkudega, mis on praeguseks sammaldunud. Kääpa pinnal keskosas ja lõunanõlval on kolm kivi. Kraav kääpa ümber on jälgitav kogu ulatuses (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas. Kääpani viib metsatee, mis keerab Halla-Hinsa teeristist edela poole. Mööda metsateed tuleb minna ligikaudu 400 m ja seejärel keerata lääne poole ning umbes 60 m pärast jõuab kääpani. Kääbas asub Haanja kõrgustiku künklikus maastikus, ühe kõrgema künka üsna tasasel lael.

Sisestatud: 10.11.2011.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbas on avastatud 1975. a septembris arheoloogide J. Kornavi ja M. Auna poolt. Kääbas esitati 1975. a riikliku kaitse alla võtmiseks TA Ajaloo Instituudi poolt.

Sisestatud: 10.11.2011.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 22.03.2015.