Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13704
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1917
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 10.03.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 09.11.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on algselt olnud ümmargune, praegu on see veidi piklik. Kääpa läbimõõt on 10-12 m, kõrgus 0,7-0,8 m. Kääbas on väga lõhutud. Kääpal on asunud kunagine suitsuahi. Kääpa pind on üsna lohklik, nii et ta piirjooni on raske kindlaks määrata. Kääbast ümbritsev kraav pole jälgitav kogu ulatuses (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 09.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääpad (reg nr 13704-13706) asuvad endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas. Kääpad jäävad Rõuge-Vastseliina maantee äärde, 400 m Hinsa-Vana-Saaluse teeristist Vastseliina poole. Kääpad paiknevad liivasel tasandikul. Kääbas reg nr 13704 asub maantee ääres, teest loode pool.

Sisestatud: 09.11.2011.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades peaks see kuuluma I aastatuhande II poolde. Kääpaid (reg nr 13704-13706) Juraski külas on kirjeldanud T. Karopun Vastseliina kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses, 1922. a, lk 27 (käsikiri Ajaloo Instituudis). T. Karopuni andmeil olevat kääpa läbimõõt olnud 7,5 m.

Sisestatud: 09.11.2011.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 22.03.2015.