Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kerikoase"
Mälestise registri number 13707
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 78-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 08.11.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 08.11.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme asub kõrgel Kerikumäe lael. Kalme juures hakkab maapind veidi langema kirde suunas. Kalme ise moodustab ümbrusest esiletõusva kühmu, mis paistab juba eemalt silma. Enamus kalmest on hävitatud. Järelejäänud kühmu läbimõõt on 13 m ja kõrgus 0,5-0,7 m. Pinnasest paistab välja kivinukke. Kalme lõunaservale on veetud kive (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 08.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas. Kalme asetseb Kerikumäe järve põhjakaldalt kõrguval Kerikumäel. Mäe jalami ja järve vahelt läheb Vana-Vastseliina-Käänu maantee. Kivikalmest ida poole jääb Kirikumäe turismitalu.

Sisestatud: 08.11.2011.

Mälestise ajalugu


Kalme tõenäoline dateering on I aastatuhande I pool. Kerikumägi, kui vana rootsi kiriku ase on ära märgitud 1922. a T. Karopuni poolt koostatud Vastseliina muinasjäänuste kirjelduses, lk 43 (käsikiri Ajaloo Instituudis). 1976. a kevadel kohta inspekteerides leiti siin kivikalme.

Sisestatud: 08.11.2011.

Aruanded


Konsa, M. 2002. Aruanne Kirikumäe asulakoha inspekteerimisest (Vastseliina kih).

Sisestatud: 20.09.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 22.03.2015.