Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kalmete mägi"
Mälestise registri number 13709
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 99-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.08.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 08.11.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmetemägi kujutab endast ümbrusest kõrgemat looduslikku küngast. Küngas on ümmarguse kupli kujuline, läbimõõduga 50-60 m. Selle edela- ehk maanteepoolne ja lõunapoolne külg on järsemad, põhja- ja kirdenõlvad laugjamad (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 08.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas. Kalmistu paikneb Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 273 km läheduses, maanteest põhja pool. Kalmistu kõrvalt viib külavahetee Vastseliina kiriku juurde.

Sisestatud: 08.11.2011.

Mälestise ajalugu


Kalme kuulub 15.-18. sajandisse. Kalmistut on kirjeldanud 1922. a T. Karopun Vastseliina muinasjäänuste kirjelduses, lk 31 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Tol ajal on kalmistu olnud põllu all. T. Karopun on märkinud, et kalmest on leitud luid ja esemeid. Ka on kalmistul olnud kunagi kivist rist.

Sisestatud: 08.11.2011.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 22.03.2015.