Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Vanakuradi kirik"
Mälestise registri number 13711
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 96-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.06.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 07.11.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme pikkus põhja-lõuna suunas on 25 m, vastassuunas 15 m. Kalme tõuseb lõunaservas umbes 50 cm kõrgemale, põhjaots lõpeb järsemalt, astanguliselt. Siin on kalme ka veidi kõrgem. Kalme on ehitatud suurtest raudkividest. Kalme lääneääres on näha suurtest kividest sirge põhja-lõuna suunaline rida (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 07.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas. Kalme paikneb põhja-lõuna suunalisel kõrgel looduslikul neemikul, Piusa oru idapoolsel kõrgel kaldal. Kalmest lääne pool laskub mägi alla Piusa orgu ja sama kaugel ida pool on samuti järsk langus. Kalme juurde viib metsatee.

Sisestatud: 07.11.2011.

Mälestise ajalugu


Kalme kuulub arvatavasti I aastatuhande I poolde. T. Karupuni poolt 1922. a koostatud Vastseliina kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses, lk 35 asuval muististe asukohakaardil on Andrimäe küla lähedal märgitud mingi kivivare. 1977. a sügisel, sealse ümbruse muistiseid inspekteerides juhatasid kohalikud elanikud kätte eelpoolmainitud kivivare, mis osutus lähemal vaatlusel kivikalmeks. Kalme esitati kaitse alla võtmiseks 1977. a.

Sisestatud: 07.11.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 22.03.2015.