Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13712
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 95-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 19.08.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 07.11.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme on lääne-ida suunas piklik. Kivivare mõõtmed on läänest itta umbes 17 m, vastassuunas 15 m, kalme tõuseb ümbrusest kõrgemale 50-60 cm. Kalme täpseid mõõtmeid ei ole väliselt võimalik kindlaks määrata, kuna äärevare väiksemad kivid on paksu sambla all. Kalme keskosa on ehitatud suurtest raudkividest, mis eriti kalme idaosas on poolest saadik pinnasest väljas. Suured kivid moodustavad kalme põhjaküljes ida-lääne suunalise rea (tarandite otsamüür), teine põhja-lõuna suunaline rida on selgesti jälgitav kalme idaservas (tarandi küljemüür). Kalme kivivare on suhteliselt hästi säilinud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 07.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas. Kalme jääb Loosi-Tabina teeristist ligikaudu 400 m kirdesse. Kalme juurde viib tee, mis eelpoolnimetatud teeristilt pöörab kirdesse. Ligikaudu 400 m pärast keerab väike metsatee loode poole, mis viib kivikalmeni. Kalme ümbrus on künklik. Kivikalme on rajatud ühe sellise põhja-lõuna suunas pikliku künka läänepoolsele kallakule, mis kalmest paarkümmend meetrit lääne pool järsult astanguna alla laskub.

Sisestatud: 07.11.2011.

Mälestise ajalugu


Väliste tunnuste järgi kuulub kivikalme I aastatuhande I poolde. Kivikalme avastati 1978. a sügisel Vastseliina kihelkonna muististe inspekteerimisel. Kalme esiti kaitse alla võtmiseks 1978. a.

Sisestatud: 07.11.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 21.03.2015.