Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Asukoha kirjeldus

Kääbas asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas. Kääpad (reg nr 13713-13742) asuvad endise Loosi mõisa hoonete vahelt ida suunad mineva ja Loosi meiereist mööduva tee äärses metsas. Loosi kääpad asuvad männimetsas. Maapind kääbaste ümbruses on enamvähem tasane, ainult väikese kaldega ida suunas. Kääbastikust lõunas ja põhjas tõuseb maapind tugevasti ja muutub künklikuks. 3-4 m kaugusel põhjapoolsetest kääbastest asub kivikalme (mälestis reg nr 13743). Kääpad moodustavad kaks edela-kirdesuunalist ahelikku, millele lisandub veel väiksem korrapäratu asendiga rühm kääbastiku lõunaserval.

Ajalugu

Kääbastik (mälestised reg nr 13713-13742) on dateeritud I aastatuhande II poolde. Loosi kääbastikku kaevas esmakordselt 1839. a G. von Liphart. 1884. a kaevasid siin G. Loeschcheke ja J. Klinge (käsikiri Ajaloo Instituudis). Loosi kääbastikku on kirjeldanud ka T. Karopun Vastseliina muinasjäänuste kirjelduses, lk 24. 1965. a ja 1966. a korraldas TA Ajaloo Instituut Loosi kääbastikul kaevamised M. Schmiedelheimi juhatusel. Kaevati läbi üks kääbas. Leiud koos kaevamisaruannete, plaanide ja fotodega säilitatakse Ajaloo Instituudis. Kääpa ehitust ja leiumaterjali on käsitlenud kogumikus „Studia arhelogica in memoriam Harri Moora“, M. Schmiedelheim ja S. Laul artiklis „Asustusest ja etnilistest oludest Kagu-Eestis I aastatuhandel“, 1970. a, lk 159-162.

Üldinfo

Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.