Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13741
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 2775
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.11.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 01.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas. Kääpad (reg nr 13713-13742) asuvad endise Loosi mõisa hoonete vahelt ida suunad mineva ja Loosi meiereist mööduva tee äärses metsas. Loosi kääpad asuvad männimetsas. Maapind kääbaste ümbruses on enamvähem tasane, ainult väikese kaldega ida suunas. Kääbastikust lõunas ja põhjas tõuseb maapind tugevasti ja muutub künklikuks. 3-4 m kaugusel põhjapoolsetest kääbastest asub kivikalme (mälestis reg nr 13743). Kääpad moodustavad kaks edela-kirdesuunalist ahelikku, millele lisandub veel väiksem korrapäratu asendiga rühm kääbastiku lõunaserval.

Sisestatud: 01.11.2011.

Mälestise ajalugu


Kääbastik (mälestised reg nr 13713-13742) on dateeritud I aastatuhande II poolde. Loosi kääbastikku kaevas esmakordselt 1839. a G. von Liphart. 1884. a kaevasid siin G. Loeschcheke ja J. Klinge (käsikiri Ajaloo Instituudis). Loosi kääbastikku on kirjeldanud ka T. Karopun Vastseliina muinasjäänuste kirjelduses, lk 24. 1965. a ja 1966. a korraldas TA Ajaloo Instituut Loosi kääbastikul kaevamised M. Schmiedelheimi juhatusel. Kaevati läbi üks kääbas. Leiud koos kaevamisaruannete, plaanide ja fotodega säilitatakse Ajaloo Instituudis. Kääpa ehitust ja leiumaterjali on käsitlenud kogumikus „Studia arhelogica in memoriam Harri Moora“, M. Schmiedelheim ja S. Laul artiklis „Asustusest ja etnilistest oludest Kagu-Eestis I aastatuhandel“, 1970. a, lk 159-162.

Sisestatud: 01.11.2011.

Aruanded


Smirnova, M. & Valk, H. 2011. Aruanne arheoloogilistest päästekaevamistest Loosi kääbaskalmistul 8.-14. juuni 2010.

Sisestatud: 01.04.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 21.03.2015.