Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13743
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 2161
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 26.04.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 26.10.2011.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme pikkus on 26 m, laius 16 m. Kalme on arheoloogiliselt läbi uuritud. Säilinud on kolme tarindi müürid, kuid mitte täielikult. Kõige täielikumalt on olemas keskmise tarindi müürid, puuduvad ainult mõned kivid edelanurgas. Idapoolsel tarindil on alles küljemüür, otsmised kivid puuduvad. Läänepoolsel tarindil on alles keskmise tarindiga külgnev küljemüür ning põhjapoolne otsamüür (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 26.10.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas. Klame asub endise Loosi mõisa hoonete vahelt ida suunad mineva ja Loosi meiereist mööduva tee äärses metsas. Kivikalme läheduses metsatee hargneb ja kalme jääb teest paremale. Kivikalmest lõuna poole jäävad kääpad (reg nr 13713-13742).

Sisestatud: 26.10.2011.

Mälestise ajalugu


Kalme on dateeritud 3.-5. sajandisse. Kivikalmet on maininud T. Karopun Vastseliina muinasjäänuste kirjelduses 1922. a, lk. 34 (käsikiri Ajaloo Instituudis). 1965.-1967. a korraldas TA Ajaloo Instituut kivikalmel kaevamised arheoloog S. Laulu juhatusel, kusjuures saadi 120 leidu. Leiud säilitatakse koos kaevamisaruannete, plaanide ja fotodega Ajaloo Instituudi arhiivis. Kalme ehitust ja leiumaterjali on käsitlenud kogumikus „Studia arhelogica in memoriam Harri Moora“ M. Schmiedelheim ja S. Laul „Asustusest ja etnilistest oludest Kagu-Eestis I aastatuhandel“ 1970. a, lk 154-157.

Sisestatud: 26.10.2011.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 21.03.2015.