Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13744
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 134-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 09.06.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 26.10.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on ümmargune, läbimõõduga 8,5-9 m, kõrgusega 1,4 m. Kääbas on osaliselt lõhutud. Kõik kahjustuses on vanad ja kaetud samblaga. Kääbast ümbritsev kraav on selgemini jälgitav edelapoolsel jalamil, kus selle laius ulatub ligikaudu 1,2 m, sügavus 0,2-0,3 m. Mujal pole kraav nii selgelt märgatav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 26.10.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas. Kääbas asub Kündja poole mineva tee ristist ligi paarsada meetrit loode pool. Kääbas asub künklikul tasandikul, temast edela poole on maapind üsna liigestatud kõrgemate küngaste ja nende vaheliste orgudega, kääpa kohal olevas metsas on aga maapind üsna tasane.

Sisestatud: 26.10.2011.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub arvatavasti I at II poolde. Andmed kääpa kohta sai arheoloog M. Aun tolleaegselt Võru rajooni kultuurimälestiste metoodikult V. Kupult, kellele sellest omakorda oli teatanud Saaluse metsavaht.

Sisestatud: 26.10.2011.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 21.03.2015.