Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13752
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 14-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 19.07.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.10.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on põhiplaanilt ümmargune, läbimõõduga 12 m, kõrgus umbes 1,5 m. Kääbast ümbritseb kraav, mis eriti ilmekalt tuleb esile ida- ja lõunapoolses servas. Kääbas on tugevasti lõhutud sõjaaegsete kaevikutega. Nii on kääpa keskel 1,5 x 1,5 ja 1 meetri sügavune auk. Sama suured augud on loodepoolses servas. Lääneservas on auk mõõtmetega 3 x 2 m, lõunaservas mõõtmetega 1 x 2 m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 17.10.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas. Kääbas paikneb Kääpa-Obinitsa-Võmmorsi-Petseri maanteest ligikaudu 60 meetrit ida pool. Kääpast umbes 300 m loodes asub endine Kõrgesilla vesiveski. Kääbast ümbritseb tasane metsane maastik.

Sisestatud: 17.10.2011.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub arvatavasti I at II poolde. Kääbast on maininud T. Karopun Vastseliina muinasjäänuste kirjelduses, lk 24 (käsikiri Ajaloo Instituudis).

Sisestatud: 17.10.2011.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 21.03.2015.