Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13753
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 98-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 01.04.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 15.10.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas. Kääpa-Obinitsa-Võmmorsi-Petseri maanteest lõuna pool, Tabina külavaheteest ligikaudu 140 m lõunas paikneva kõrgendiku lael.

Sisestatud: 15.10.2011.

Mälestise ajalugu


Kalmistu kuulub 15.-18. sajandisse. Teateid kalmistu kohta sai arheoloog S. Laul 1975. a ümbruskonna muistiseid inspekteerides. Kohalike elanike teadete kohaselt olevat sellelt maa-alalt kündes leitud luid. Rahvapärimuse järgi olla mäel olnud ennemuiste kirik, kust kell veerenud alla Tabina järve. T. Karopun on oma 1922. a Vastseliina muinasjäänuste kirjelduses, lk 22 märkinud Tabina küla ümbruse muististe kaardil kalmistukohal „püha männa“ olemasolu (käsikiri Ajaloo Instituudis). Muistis on esitatud riikliku kaitse alla võtmiseks 1977.a.

Sisestatud: 15.10.2011.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 21.03.2015.