Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kääbas on väike, läbimõõduga 5 m ja kõrgusega umbes 0,5 m. Teepoolne nõlv on kääpal järsem ja paremini eralduv, põhjapoolne osa on metsa väljaveoga madalamaks veetud. Sissekaeveid kääpas ei ole (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 13754-13756) asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas. Kääbastik paikneb Viluste-Lindora maanteest ligikaudu 700 m idapool. Kääpad asuvad tasasel maal. Kääbastest paarsada meetrit kirdes voolab Kalpa oja.

Ajalugu

Kääbas kuulub arvatavasti I at II poolde. Kääbastiku (reg nr 13754-13756) kohta sai teateid arheoloog S. Laul 1977. a suvel Lindora metsatehnikult E. Puusepalt. Kääpad esitati riikliku kaitse alla võtmiseks 1977. a.

Üldinfo

Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.