Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13780
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1925
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 09.06.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 12.10.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on ümmargune. Kääpa läbimõõt on 7-8 m ja kõrgus 0,6-0,7 m. Kääpa praegused mõõtmed pole enam algsed, sest kääbas on üsna lõhutud. Kääpa keskele on kaevatud lohk läbimõõduga 0,4 m, sügavusega 0,3 m. Edelaosas oleva lohu mõõtmed on 1,5 x 2 m sügavus 0,3 m. Mõlemad lohud on sammaldunud. Kääpa kirde ja edelajalamil, samuti loodejalamil on 0,3-0,4, sügavused lohud. Kääpa põhjakülg on järsem ja kõrgem kui lõunakülg. Kraav kääpa ümber pole jälgitav kogu ulatuses (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.10.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 13776-13784) asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas. Kääbastik paikneb Piusa jõest kagu poole jääval kõrgemal seljakul. Seljakust kagu poole maapind langeb ja pinnas muutub soiseks. Kääbaskalmistu koosneb üheksast ümmargusest, liivast kuhjatud kääpast, mis paiknevad kahes rühmas. Kääbas reg nr 13780 asub kääpast reg nr 13779 ligikaudu 11 m edela pool.

Sisestatud: 12.10.2011.

Mälestise ajalugu


Otsustades kääpa suuruse ja kuju järgi kuulub kääbas I at II poolde. Kääpaid on nimetatud juba J. Jungile saadetud kirjades (J. Jung, lk 85; käsikiri Ajaloo instituudis). Lähemalt on Saaluse kääpaid (reg nr 13776-13784) kirjeldanud A. Suik, Rõuge kihelkonna kirjelduses 1922. a, lk 20-22 (käsikiri Ajaloo Instituudis), nimetades, et kääpad on ümmargused ja paiknevad kahes rühmas. Rahvapärimuslikult on kääpaid peetud rootsi sõja aegseteks „patarei asemeteks“. Varasemal ajal olevat olnud siin kokku 10 kääbast, üks neist olevat hävitatud Savisaare tellisetehase jaoks liiva võtmisega.

Sisestatud: 12.10.2011.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 21.03.2015.