Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13787
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 114-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.08.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 11.10.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on ümmargune, läbimõõduga 10 m, kõrgus põhjapoolsest küljest ligi 1 m. Kääbast on tugevasti lõhkunus keskelt, ida-lääne suunas läbikaevatud umbes meetri laiune kraav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 11.10.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbaskalmistu (Kääpad reg nr 13493-13502) asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas, endise Kassi kõrtsi maal. Kääpad paiknevad Vastseliina-Võru maantee põhjapoolsel kaldel, Vastseliina alevisse viivast teeristist umbes 250 m Võru poole. Kääbaskalmistu koosneb neljast ümmargusest kääpast. Kääbas reg nr 13787 jääb kääpast reg nr 13786 ligikaudu kirde poole.

Sisestatud: 11.10.2011.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub välise kuju järgi otsustades I at II poolde. Kääbast on mainitud Vastseliina kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses 1922. a, lk 26 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Seal on märgitud, et kolm kääbast on ära kaevatud. Järelikult on need kääpad juba sel ajal olnud kahjustatud. Arvatavasti on tähelepanu alt tol ajal välja jäänud madal kääbas reg nr 13786. Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 13785-13788) esitati riikliku kaitse alla võtmiseks 1978. a.

Sisestatud: 11.10.2011.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 21.03.2015.