Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13790
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 77-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 08.11.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 10.10.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme asub Haanja kõrgustiku idanõlva künklikul maastikul. Kalmest lääne poole jääb järskude servadega org, kagu ja lõuna poole jääb tasane ala. Kalme tõuseb ümbrusest esile umbes meetrikõrguse kühmuna, mis on kündmata ja millel kasvab võsa. Kivikalme paikneb künka lõunapoolses osas, kus on pooleldi maa sees tihedalt suuri kive. Kohati võib märgata N-S suunalisi kiviridu ja täisnurki (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.10.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas. Illist 3 km lõuna pool pöörab külavahetee lääne poole. Umbes 500 m edasi Ristimäe (mälestis reg nr 13791) juures tee hargneb. Kalme juurde pääseb mööda põhjapoolset teeharu. Kivikalme asub Ristimäest umbes 150 m põhja pool.

Sisestatud: 10.10.2011.

Mälestise ajalugu


Välise ehituse ja leitud savinõukillu põhjal võib kivikalm dateerida I at I poolde. Koht on märgitud „Kalmemäe“ nime all T. Karopuni Vastseliina kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses 1922. a, lk 36, kus ta on kirjas külakalmena (mälestis reg nr 13789). Kivikalme avatati siin 1976. a suvel koha inspekteerimisel. Kalmesse tehtud proovikaevamisel leiti sealt tumedat mulda ja savinõukild. Muistis esitati riikliku kaitse alla võtmiseks 1976. a.

Sisestatud: 10.10.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 09.12.2014.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 21.03.2015.