Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kiviaja asulakoht
Mälestise registri number 13804
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1932
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(4)

Veealune mälestis.
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 27.03.2007.

Mälestise kirjeldus


Kiviaegseid leide sisaldava kultuurkihiga asulakoht. Kultuurkiht on tekkinud otse turbale ning hiljem turbaga uuesti kattunud.

Sisestatud: 27.03.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht paikneb Tamula järve loodeotsas oleval neemikul.

Sisestatud: 27.03.2007.

Mälestise ajalugu


Tamula I kiviaja asulakoha avastas juhuslikult 1938. aastal kohalik fotograaf Ida Kepnik, kes oma kaotatut sõrmust kaldaäärsest veest otsides üksikuid luid leidis. See asjaolu äratas tema tähelepanu ja ta hakkas sihikindlalt leide välja korjama, kogudes kokku mitmesuguseid luid ja asju paar suurt kastitäit (vt lähemalt Indreko, R. 1939. Aruanne inspektsiooni kohta Võru Tammula järve kiviaja leiukohal 13. augustil 1938. a. Käsikiri TLÜ Ajaloo Instituudi arhiivis). Samal aastal tegi Indreko seal ka väiksed proovikaevamised ja 1942. ning 1943. aastal toimusid asulakohal tema juhtimisel juba suuremad väljakaevamised. 1946. aastal jätkas kaevamisi professor Harri Moora ja aastatel 1955, 56, 61,68 ja 1988-89 kaevati kiviaja asulakohta arheoloog Lembit Jaanitsa juhtimisel (Mirja Ots 2007).

Sisestatud: 27.03.2007.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist. Täpsem kaitsevöönd on määramisel.

Sisestatud: 27.03.2007.

Meedia


* Indreko, R. 1945. Märkmeid Tamula leiu kohta.- SMYA XLV. Helsinki, 26-43.
* Jaanits, L. 1957. Neue Gräberfunde auf dem spätneolithischen Wohnplatz Tamula in Estland.- SMYA 58, Helsinki, 80-100.
Eesti Esiajalugu 1982, 78-83.

Sisestatud: 27.03.2007.

Meedia


* Harju Ülle. Roosisaarõ pääl panti ehitüs saisma.- Uma Leht. Süküskuu 4. päiv 2001.
*Mirja Ots. Muinasasulakoht Roosisaarel tõotab uusi avastusi. - Võrumaa Teataja 01.09.2001.
* Mirja Ots. Tamula ja Vagula järve ääres on palju uurimisväärseid muistiseid. - Võrumaa Teataja 17.03.2007.
http://vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=5717

Sisestatud: 27.03.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 21.03.2015.