13829 Kalvi mõisa park, 19.-20. saj

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalvi mõisa park, 19.-20. saj
Mälestise registri number 13829
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 13.01.1998
Registreeritud 13.01.1998
X-koordinaat 657960.74
Y-koordinaat 6597076.55
Mälestise vana number 362
Ava kaardil
Kalvi mõisa park, 19.-20.saj. Autor Tõnis Taavet Kuupäev 01.10.2008
Kalvi mõisa park, 19.-20.saj. Autor Tõnis Taavet Kuupäev 01.10.2008 Vaade peahoonest lõuna suunas. Foto: Kalle Merilai 08.05.2013.a. Vaade peahoonest põhja suunas. Foto: Kalle Merilai 08.05.2013.a. Kalvi mõisa park, 19.-20. saj. Kalle Merilai 12.09.2017.a. Kalvi mõisa park, 19.-20. saj. Kalle Merilai 12.09.2017.a. Kalvi mõisa park, 19.-20. saj. Kalle Merilai 12.09.2017.a.
Galerii(7)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 31.10.1997 määrus nr. 67, (RTL 1997, 214, 1127) Kuupäev: 31.10.1997
"Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967) Kuupäev: 21.06.2006

Paikvaatlused(4)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 12.09.17

Menetleja: Ida- Virumaa nõunik, Kalle Merilai

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Vabakujundusliku pargitüübi tüüpiline näide mõisaansamblis.

Sisestatud: 10.03.2003.

Kirjeldus


Suur 17ha, vabakujundusliku stiilis park, kus ei puudu ka regulaarkujunduselemendid.
Maastikuliselt asub Kalvi park kõrgel Põhja- Eesti klindil. Park on reljeefilt mitmekesine- vahelduv maastik järsu klindiservaga, rand, mets ning läheduses asuv Pada jõe suudmeala toovad esile paiga erilised looduslikud väärtused. Kalvi mõisa maadel on loopealsed, mis oma taimestikuga moodustavad Eesti looduses haruldase koosluse.
Varasem pargilahendus on seotud Kalvi mõisa territooriumil asetseva kindluse varemetega ning sellega liidetud mõisahoonega. Mõisaõu oli piiratud kõrge müüriga, mille sisse oli arvatavasti paigutatud väike iluaed.
20.sajandi algul rajatud parkides on kasutatud erinevate stiilide kujundusvõtteid, nii regulaarseid (peamiselt lossi lähiümbruses) ja vabakujulisi hoonest kaugemal. Regulaarseteks elementideks on pargis asetsevad lääne pärna- ja tammealleed, esi- ja tagaväljaku kujundus. Vana ja uut mõisahoonet ühendas allee, mis on praegugi peamiseks ühenduseks peahoone ja majandushoonete vahel. Esiväljak on avar avatud ala, mis on ümbritsetud ümara kujuga jalutusteega. Esiväljaku keskele on paigutatud purskkaev. Pargi idaosas on tiik saarega, mis ilmestab vabakujulist pargiosa. Pargi lõunaserv on piiritletud kivist piirdeaiaga.
Vabakujulisele pargile omane lahendus on tinginud avara ning avatud tagaväljaku kujundamise, mida raamivad kahel pool poolsuletud alad hõreda puistuga. Looklevad teed avavad mitmeid kauneid vaateid nii pargile kui merele.
Tagaväljak on kujundatud avatuna merevaatele.
Pargipuistu on küllaltki liigirikas Kuna park on rajatud viljaka pinnasega laialehisesse metsa on valdavad puuliigid vaher, tamm, jalakas, saar, kuusk. Pargi leidub mitmeid haruldasi introdutsente püramiid tammed keervõrseline vorm, vanad euroameerika paplid, lääne pärn, suurelehine pärn, paberikask, ameerika haab. Okaspuudest ebatsuuga, vene lehised, seedermännid mere ääres.
(pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 10.03.2003.

Ajalugu


Rajatud 19-20.s vahetusel nagu kogu kompleksi hoonestus. Suuremad ümberkujundused pärast uue härrastemaja valmimist.

Sisestatud: 10.03.2003.