Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kuremäe kloostri hooned, territoorium, piirdemüür, 1892-1910
Mälestise registri number 13849
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 13.01.1998
Registreeritud 13.01.1998
Mälestise vana number 363
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(15)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 29.10.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Ida-Viru maakonna vaneminspektor, Kalle Merilai

Märksõna(15)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Kõrvalhoone, Koolimaja, Kellatorn, Elamu, Rajatis, Piire väravaga, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Klooster, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Historitsistlik puu- ja kivikirikutega kloostriansambel.

Sisestatud: 28.08.2007.

Mälestise kirjeldus


Pühtitsa Uspenski naisklooster. Maa-ala on ümbritsetud S- ja W- küljest maakivipiirdega, kus peasissepääsu moodustavad torniga Pühad Väravad. Kloostriansambli suurim ehitis on Jumalaema Uinumise peakirik. Vanavene kirikule omase 3-löövilise põhiplaaniga, eeskoja ja altariapsiidiga võimas ehitus. Rangelt sümmeetriline kesktelje suhtes. 5 ümartorni lõpevad sibulkuplitega. Välisviimistlus puhas tellis ja valge krohv. Ikonostaas on hästi proportsioneeritud, madal, kolmes löövis, neobarokk stiilis. Peale peakiriku on vanast ehitusperioodist territooriumil veel viis puust elumaja, Rodoneži Sergiuse puust kirik ja kloostri asutaja abikaasa puust elamu. Ülejäänud hooned ehit. hiljem. Territoorium on väga hästi korrastatud ja hooldatud. (õigeusukirikute inventariseerimine, 1986)

Sisestatud: 28.08.2007.

Mälestise ajalugu


Esiehituseks oli Kuremäe (ka Pühaks mäeks, Pühtitsaks, Bogoroditskaja gora) nimetatud astangulise kõrgendiku jalamil puust kabel, mis 1876. a. asendati uuega. Selle kõrvale ehitati 1881. a. väike puust kirik, mis 1885. a. sai kihelkonnakirikuks (nüüdne Nikolai ja Arseni kirik kloostri kalmistul). Õigeusu ja heategevuse keskusena 1891. a. asutatud Pühtitsa kogukond muudeti 1892. a. kloostriks. Esimese üldplaani ja kavatised kavandas arhitekt akadeemik M. Preobraźenski. 1892. a. valmisid nunnade puust elumaja, Simeoni ja Anna talvekirik-söögimaja (uuendatud 1895), haigla; Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirikuks rekonstrueeriti 1884. a. alustatud, kuid lõpetamata jäänud luteri kirik. Esimese ehitusperioodi lõpuks olid ehitatud veel viis puust elumaja, Rodoneźi Sergiuse puust kirik kloostri asutaja, kuberner S. Śahhovskoi haua kohal (1895) ja tema abikaasa J. Śahhovskaja puust elamu (1896). Kloostri ristkülikuline maa-ala ümbritseti lõuna- ja lääneküljest maakivipiirdega, kus peasissepääsu moodustavad torniga Pühad Väravad; kaks torni ehitati ka piirde nurkadesse. Väljapoole kloostri krunti peaväravate ette jäid kool ja võõrastemaja.
1910. a. rekonstrueeriti peakirik (arhitekt akadeemik A. Poleśtśuk). See on kloostriansambli suurim ehitis, vanavene kirikutele omase kolmelöövilise põhiplaaniga; mõjuka silueti kujundavad viis traditsioonilist kuplit.
Pärast kloostri maa-ala laiendamist ehitati täiendavalt tellistest ja puust hooneid. Uusi elu- ja abihooneid on püstitatud ka pärast II maailmsõda.
(O. Kotśenovki, Eesti arhitektuur III )

Sisestatud: 28.08.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 lg.3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti.

Sisestatud: 17.12.2011.

Meedia


- Kuremäe Pühtitsa kloostri kuplid muutsid värvi
http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=6026

Sisestatud: 28.08.2007.