Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kurtna mõisa park, 19.saj
Mälestise registri number 13856
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 13.01.1998
Registreeritud 13.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 29.10.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Ida-Viru maakonna vaneminspektor, Kalle Merilai

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Tüüpilise eri etappidel rajatud mõisapargi näide.

Sisestatud: 31.07.2008.

Mälestise kirjeldus


Vabakujuline pargiplaneering avab kauneid vaateid pargiaasadele ja põlispuudele. Pargi üheks silmapaistvamaks elemendiks on paistiikide süsteem, mis eraldatud laiade kaaravadega puhtalt tahutud graniitplokkidest sildadega. Ühel tiigil asus saar. Paistiikide kaldad on kujundatud hõbepajudega, mis liidavad härrastemajast kaugema pargiosa ühtseks tervikuks. Hoone esiväljak on ruudukujuline asfalteeritud plats. Esiväljaku taga kasvab suur tamm, millest diagonaalis kahele poole avarduvad pargiaasad, mille äärde on istutatud väärtuslikumad pargipuud. Pargi teede süsteem, mis laseks lugeda esialgset planeeringut, pole üldjoontes säilinud. Vabakujulise pargi vaated on hakanud kinni kasvama. Haljastuses domineerivad lehtpuugruppide istutused, mida on hilisemal ajal täiendatud erinevate okaspuudega. Puudegruppide paigutusel on arvestatud kontrastsuse printsiipi. Pargi juurde kuulub 450 m. vahtraallee.
Pargi põhipuistu on kujundatud kohalikest liikidest: pärn, vaher, arukased, jalakas, tamm , kuusk. Introdutsentidest väärivad tähelepanu
siberi seedermännid, valged männid, har. vahtra punaseleheline v.
(Pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 31.07.2008.

Mälestise ajalugu


Pargis on säilinud tõenäoliselt varasemast pargiplaneeringust korrapärased pärnade read, mis annab alust arvata, et enne 19. sajandi lõpu pargi ümberkujundustöid oli tegemist regulaarpargiga.
Praegune park on kujundatud arvatavasti 19. sajandil, mil valmis uus härrastemaja.

Sisestatud: 16.04.2003.