Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Jõhvi kirik vallikraaviga,14.-16. saj
Mälestise registri number 13866
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 13.01.1998
Registreeritud 13.01.1998
Mälestise vana number 157
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(11)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 20.06.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Ida-Viru maakonna vaneminspektor, Kalle Merilai

Märksõna(8)

Ehitised, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1841-1917, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Jõhvi Mihkli kirik on suurim ühelööviline kirik Eestis.

Sisestatud: 22.11.2004.

Mälestise kirjeldus


Jõhvi Mihkli kirik (pühitsetud peaingel Miikaelile) on suurim ühelööviline kirik Eestis. Omapärane võlvistik moodustab lamedalt teravkaarsest silindervõlvist, mille külgedes on akende kohal sügavad pistiksiilud; vööndkaared puuduvad ja võlvikannad toetuvad vahetult seesmistele tugipiilaritele, mis võlvimisel ehitati vastu vanu külgseinu. Tugipiilaritele toetuvad laiad kilpkaared moodustavad külgseinte ääres omalaadse sügava arkaadistiku. Põranda üldnivoost kõrgemale tõstetud koorivõlviku alla ehitati kahe trepiga ja võlvitud relva- ja püssirohukelder. Arh. elementidest on tähelepanuväärivad sisemistele tugipiilaritele ehitatud servjooneline laevõlv, kõrgel paiknev müüritrepp ja kaitserinnatise säilmed.
(EA.1970; pass, 1983)

Sisestatud: 14.01.2003.

Mälestise ajalugu


Rajati tõenäoliselt juba 14. saj. II poolel.
16. saj. algul rekonstr. kirik kapitaalselt ja kohandati tulirelvadele. Ehitati läänetorn, püssirohukelder ja võlvlagi.
Kirik põletati Liivi sõja algul 1558. 1637 taastati, kuid rünnati Rootsi-Vene sõjas uuesti(1657). Viimati põles Põhjasõjas 1703, taastati 1728. Barokne tornikiiver ehit. 1748. Praegune neogooti kiivrikuju on a-st 1875 (hävis 1941, taastati 1984), mil suurema remondiga seoses (arh-d F. Modi, M.Girard de Soucanton)sai kirik nüüdse kuju.
Torni ehitas Edise kindlustatud mõisamaja omanik Taube, kelle vapp on tänini kiriku läänefassaadil torniseina müüritud.
(pass, 1983; Eesti arhitektuur)

Sisestatud: 14.01.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 lg.3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti.

Sisestatud: 17.12.2011.

Aruanded


Udam, S. 2009. Arheoloogiline järelevalve Jõhvi kiriku vallikraavi ja selle ümbruse heakorratöödele.

Sisestatud: 01.04.2012.

Meedia


- Jõhvis asub Baltimaade ainus kahe oreliga kirik
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=295517
- Jõhvi Mihkli kiriku vana orel sai nooruse tagasi
http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=589
- Jõhvi pühakoda ehivad nüüdsest ajaloolised vapid
http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=1281
-Nimepäeva konverents Jõhvis
http://www.eestikirik.ee/content/view/366/92/
- Mihkli kiriku juurest leiti unikaalse linnusevärava jäljed
http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=6044

- Väljakaevamistel tuli välja Jõhvi kiriku kaitsemüüri vundament
http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=5800

-Muinsuskaitsjad tõmbasid Jõhvi vallikraaviprojektile kriipsu peale
http://www.eestikirik.ee/content/view/4166/175/





Sisestatud: 10.12.2007.