Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Saka mõisa park, 19. saj
Mälestise registri number 13904
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.01.1998
Registreeritud 14.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 19.11.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Ida-Viru maakonna vaneminspektor, Kalle Merilai

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna erinevatel etappidel rajatud mõisapargi näide

Sisestatud: 13.09.2007.

Mälestise kirjeldus


Keskmise suurusega (5,3ha) vabakujunduslik park asub maastikuliselt kõrgel paekaldal. Kõrgelt kaldalt avanesid vaated merele. Üldjoontes vabakujunduslikus puistus on säilinud vanad hobukastanid ja pärnad, mis istutatud ridadesse. Vanem pargiosa oli kujundatud peahoonest kagu poole kus tänaseni säilinud suur avar pargiaas, mida markeerivad vanad põlispuud ja põõsarühmad. Harva istutusviisiga, peamiselt kodumaistest liikidest puistu oli grupeeritud kontrasti printsiipidel. Perifeersemates osades puudealune suletud dekoratiivpõõsastega. Mere äärde viiva tee kõrvale on istutatud 450 m pikkune saare, vahtra, jalaka, tamme, hobukastani ja pärna segaallee. Vana pargiteedesüsteem on hävinud. Tänaseks on endised tiigid tühjad. Tiigid olid majandushoonete lähedusest ja rajatud pigem loomadele joogivee saamiseks. Pargi teedevõrku on uuendatud praegusest funktsioonist lähtuvalt. Teedeäärde rajatud ka pargivalgustus. Puistus on tehtud võsaraiet. Kahjuks pole peetud vajalikuks tellida kindla kontseptsiooniga üldkujundust.

Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 4 liiki nahkhiiri. Leitud liigid on Saka pargis on põhja-nahkhiir, veelendlane, pruun-suurkõrv, lendlane (liik määramata).
(allikas: Matti Masing „Eesti parkide nahkhiireline väärtus detektor-uuringute põhjal”, ,2009)

Sisestatud: 24.01.2003.

Mälestise ajalugu


Rajatud 19.s. I poolel või veelgi varem regulaarstiilis. Rekonstrueeritud 19.s. II poolel vabakujunduslikuks.
(Mõisate esialgne ülevaade, 1977)
Mõsasüdamikus on ka südamikuplaan 1879a.-st

Sisestatud: 24.01.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 lg.3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. Kinnismälestise kaitsevööndi ulatust võib muuta.

Sisestatud: 13.11.2017.