Mälestise tunnus

Piirkonna ajastu tüüpiline kirik, millel säilinud algupärased ehituskonstruktsioonid ja arhitektuurne vormistus

Mälestise kirjeldus

14. s ehitatud pikihoone on õhukeste seinamüüridega, võlvimata laega ja kujunduslikult askeetlikult lihtne kastehitis. Ukseavad lääne- ja lõunaseinas on erilise kujunduseta. Linnusetaoliselt kõrgel paiknenud ühejaolised aknad ilma ehisraamistikuta (avad hiljem allapoole pikendatud). Erandlikult on otsviilud kaunistatud. Viilu keskel on suur süvendrist (nn. kordusrist, mille harusid läbib väiksem ristpalk) ja selle all kattekrohvile maalitud minusklitest tekstirida. Viilukaunistus on Vana-Liivimaal ainuesinev, osutades koos plaanilahendusega Soome ja Põhja-Saksamaa eeskujudele. Olulist osa etendas dominiiklaste kasinusnõudlik arhitektuuriprogramm.
Pääsuks võlvidele murti lääneseina kõrgel paiknev käiguśaht. Tõenäoliselt 15. sajandi teisel veerandil ehitati kitsam nelinurkne kooriruum koos käärkambriga ja püstitati läänefassaadi ette torn. Neljatahulise torni ülaosa on harvaesinevalt ümmargune (sama Narva linnakirik (hävinud) ja Risti kirik). Tornil on seitse korrust, ülespääsuks murti torni jalamisse uus trepilõik ja varustati see raidportaaliga. Samasuguse portaali sai ka käärkamber. Need on ümarkaarsed talumita portaalid, mille palendiprofiil koosneb laiast rihvast kahe ahta ümarvöödi vahel (sama Risti kirik). Lüganusega on seotud Tallinna ja Risti meisterkonnale iseloomulikud kaks suurt vahepiilariga isteniśśi koori lõunaseinas ja nurgaturpadega altarikorpus kaldpinnaga servistatud mensaplaadi all.
(V. Raam, Eesti arhitektuur )

Mälestise ajalugu

Lüganuse kirik on pühitsetud Ristija Johannesele. Asub Purtse jõe käärus muistses asulakohas, mis oli soodne paik sõjaliseks kaitseks. Esmamainimine 1373.
Arvatavasti 14. sajandi keskpaiku ehitatud algkirikust on praeguseni säilinud pikihoone.
15. sajandi esimesel veerandil võlvisid Tallinna meistrid algkiriku kahelööviliseks ruumiks.
Võlvlaed purustati tõenäoliselt Liivi sõjas või Vene-Rootsi sõjas ja need on tänini taastamata. 1727. a. sai torn uue kiivri. Idaakna neogooti ehisraamistik pärineb tõenäoliselt 19. sajandi keskelt. 1941. a. tulekahjus hävisid katused ja kunstiväärtuslik inventar.
1985 algas kiriku tornikiivri taastamine algsel kujul, KRPI arh. R.Vaiksoo.

Meedia

Lüganuse kirik saab unikaalse altarivitraaži. Põhjarannik 21.06.1995
Lüganuse kirikus valmis altarivitraaž. Õhtuleht 22.06.1995
Teet Korsten, Põrandavahetuse käigus saadi kiriku kohta olulist lisateavet. - Põhjarannik 25.11.2012
http://pr.pohjarannik.ee/?p=6184
Teet Korsten, Lüganuse kirikus pandi paika ebaseaduslik altarivitraaž. - Põhjarannik 8.11.2016
http://pr.pohjarannik.ee/?p=19806
Алексей Федоров, Департамент охраны памятников старины: работы в церкви Люганузе были проведены вне закона. - rus.err.ee 7.11.2016
http://rus.err.ee/v/estonia/99956459-e57f-460e-822a-67a2cb4b3522/departament-okhrany-pamyatnikov-stariny-raboty-v-tserkvi-lyuganuze-byli-provedeny-vne-zakona
Rene Kundla. Lüganuse kirik saab muinsuskaitseametilt ilmselt hoiatus. ERR.ee portaal 10.11.2016
http://uudised.err.ee/v/eesti/de58a986-6e96-43d6-922f-1a55666290bc/luganuse-kirik-saab-muinsuskaitseametilt-ilmselt-hoiatuse
Sirje Semm. Lüganuse kiriku altariruumis on kolm vitraaži. - Eesti Kirik 23.11.2016