Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Aa mõisa peahoone,1696-19.saj.
Mälestise registri number 13929
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.01.1998
Registreeritud 14.01.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis hooldekodu peahoone (102035666)

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.10.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Ida-Viru maakonna vaneminspektor, Kalle Merilai

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Tegemist on Eesti põhjaranniku ühe vanima ja esinduslikuma mõisaansambli härrastemajaga, mis on tähelepanuvääriv piirkonna barokkhoone näide.

Sisestatud: 19.03.2003.

Mälestise kirjeldus


Mõisa härrastemaja on 18. sajandi II poolele iseloomuliku kavatise ning massidejaotusega barokkhoone. Kelpkatusega krohvitud kivihoone on keskosast kahe- ja tiibadelt ühekorruseline, kõrge soklikorrusega. Esifassaadil paiknevad kaks külgrisaliiti ja nende vahel veranda, tagaküljel tugevalt eenduv keskrisaliit. Hoone seinad on liigendatud pilastritega, räästa all profileeritud karniis, sissekäigu kohale on kujundatud lai voluutfrontoon, mis kaunistatud tuulelipu ja vaasidega. Esifassaadis ka suur rikkaliku puitpitsiga ja viilkatusega historitsistlik puitveranda. Rohkete ümberehituste ja kapitaalremontide tõttu on sisekujunduses säilinud väga vähe originaaldetaile.

Sisestatud: 19.03.2003.

Mälestise asukoha kirjeldus


Aa mõis asub Ida-Virumaal, Aa külas, looduslikult kauni Põhja-Eesti pankranniku ja Soome lahe vahetus läheduses. Peahoone paikneb krundi sügavuses, esifassaadiga Voorepera-Saka tee poole.

Sisestatud: 05.03.2018.

Mälestise ajalugu


Mõis rajati 15. sajandil olles enne Liivi sõda Narva foogtile alluva orduametkonna keskus. Alates 1630. aastast läks Aa Tallinna linnapea G. Wangersheimile, kelle perekonna valduses oli mõis 18. sajandi lõpuni. 19. sajand oli Aa mõisa ajalugu omanike poolest vaheldusrikas. 1889. aastal läks mõis riiginõunik Otto von Grünewaldile, kelle käes püsis see kuni võõrandamiseni Eesti Vabariigi ajal. Mõisa peahoone vanem osa ehitati aastatel 1696-1698. Põhjasõjas mõis põletati 1700.-1703. aastate paiku, kuid taastati 1723. aasta paiku. 18. ja 19. sajandil on hoone välis- ja sisearhitektuuris tehtud mitmeid ümberehitusi, muuhulgas ehitati hoone külgedele ühekorruselised tiivad, lisati venepärased puitrõdud ning varaklassitsistlik välisuks. 1924. aastal võeti mõis kasutusele hooldekoduna, mille tarbeks aastatel 1977-81 püstitati peahoonele suur sobimatu juurdeehitus.

Sisestatud: 05.03.2018.

Allikad


Saar, Ülar, Ernesaks, Maia ja Adrikorn, Henno (1985). Projekteerimise lähtematerjal. End. Aa mõisa peahoone, Aa Internaatkodu fassaadide, katuse ja pargi kap. Remont-restaureerimine. Peahoone fassaadide ülesmõõtmine. Köide I. Tallinn. Muinsuskaitseameti arhiiv Ü-700
Maiste, J., Hein, A. ja Tilk, K. (1979). Mõisate inventariseerimine. Eesti NSV mõisaarh. riikliku kaitse alla võtmise ettepanekud-põhjendused. Köide X - Kohtla-Järve rajoon. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaal
Ernesaks, M. (1983). Arhitektuurimälestise pass. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaal

Sisestatud: 05.03.2018.