13930 Aa mõisa park,18.-20. saj
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Aa mõisa park,18.-20. saj |
---|---|
Mälestise registri number | 13930 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 14.01.1998 |
Registreeritud | 14.01.1998 |
X-koordinaat | 678601.90 |
Y-koordinaat | 6591709.05 |
Mälestise vana number | - |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(11)
Paikvaatluse kuupäev: 02.02.24
Menetleja: Ida- Virumaa nõunik, Kalle Merilai
|
Märksõna(11)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917, 1521-1710.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Tegemist on Eesti põhjaranniku ühe vanima ja esinduslikuma mõisa pargiga, mis on ajastu mõisaparki iseloomustav näide ja mille rajamisel erinevate ajaperioodide jooksul on oskuslikult ära kasutatud maastiku reljeefsust ja omapära. |
Kirjeldus Aa mõisa park on mõisa hoonestusansambli lahutamatu osa, moodustades ajaloolistele ehitistele sobiva tausta. Pargi pindala on 6,5 ha. Park peahoone ees on vabaplaneeringuline. Peahoone tagune looduslikult terrassiline pargiosa oli kujundatud juba baroki ajal ja tavakujunduslike elementidega ning seda kasutati ehisaiana. Aia külgedelt sai alguse parkmets, kus paiknesid jalutusrajad. Pargi kujunduses mängisid tähtsat osa neli piklikku tiiki. Üle tiikide, pargi loodenurgas paiknesid kasvuhooned ja puuviljaaed. Sealt edasi jätkus looduslikum pargiosa, mis oli terrassilise langusega mere poole ja varem ka vaadetega merele. Pargi puistus domineerivad vaher, saar, mänd ning kuusk. Introdutsentidest kasvab alpi seedermänd, mägivaher ja mägivahtra punaseleheline vorm. Põõsasrinde moodustavad põhiliselt lumimari, kitseenelas, sirelid jt. |
Asukoha kirjeldus Aa mõisa park asub Ida-Virumaal, Aa külas, Põhja-Eesti pankranniku ja Soome lahe vahetus läheduses. Parki piiravad lõunast, idast ja läänest põllumajandusmaad, põhjast moodustavad loodusliku piirde tiigid. |
Ajalugu Pargi rajamist võib seostada mõisa südame esindusliku väljaehitamisega 17.-18. sajandi vahetusel. Sel perioodil oli tegemist barokse tavapargiga. Sellest ajast on säilinud ainult üksikud fragmendid. Praeguseks säilinud park on stiililiselt vabakujunduslikult rekonstrueeritud 19. sajandi II poolel. Pargi keskel asetseb peahoone, mis pärineb 17.-18. sajandist. |
Allikad Hein, Ants, Saar, Ülar ja Pau, Riina (1986). Tööprojekt endise Aa mõisa, Aa Internaatkodu pargi kapremont-restaureerimine. Arhitektuur-ehituslik osa. Köide I. Tallinn. Muinsuskaitseameti arhiiv P-7506 |