Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Püssi mõisa park, 19.saj.
Mälestise registri number 13941
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 14.01.1998
Registreeritud 14.01.1998
X-koordinaat 673196.10
Y-koordinaat 6585519.79
Mälestise vana number k
Ava kaardil

Paikvaatlused(10)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 20.05.22

Menetleja: Ida- Virumaa nõunik, Kalle Merilai

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna ajastu tüüpilise pargiarhitektuuri näide mõisaansamblis

Sisestatud: 24.03.2003.

Kirjeldus


Püssi mõisa park (3,5ha) on rajatud tasasele alale, mille servaosas asetseb Purtse jõkke suubuva Roodo jõest paisutatud tiik. Praegu on tiigi veetase väga madal, samuti on tiigi kaldad metsistunud. Peale mõisa põlemist ehitati Püssi mõisa härrastemaja asemele pargiala serva uus koolihoone, mis muutis pargi funktsiooni. Osaliselt ongi vana pargiala ümber kujundatud kooli vajadusteks. Nii asub pargi serval pordiväljak. Säilinud ajalooline pargiosa on vabakujuline, milles väikesed pargiaasad vahelduvad puugruppidega. Kindlale süsteemile allutatud teedevõrk puudub, põhilise osa pargiteedest moodustavad hilisemad teerajad. Pargi kaugemates osades on veel säilinud fragmente vanast pargikujundusest - puude grupid, ringid , pargiaasad jne. Põhilise osa pargipuistust moodustavad kodumaised lehtpuud, mis on saavutanud üsna suured mõõtmed – tammed, vahtrad, pärnad (harilik ja läänepärn), kased, jalakad, saared, kuused. Põlispuudest on huvitavamaks ringi istutatud pärnade ja vahtrate grupp. Vabakujulises pargiosas kasvavad aktsentidena lehisegrupid. Introdutsentidest leidub pargis veel lehiseid hobukastan, tatari vaher, elupuu, suur läätspuu, läikiv tuhkpuu, villane lodjapuu jt. (pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 24.03.2003.

Ajalugu


Rajat. 19.s. lõpul.

Sisestatud: 24.03.2003.