13941 Püssi mõisa park, 19.saj.
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Püssi mõisa park, 19.saj. |
---|---|
Mälestise registri number | 13941 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 14.01.1998 |
Registreeritud | 14.01.1998 |
X-koordinaat | 673196.10 |
Y-koordinaat | 6585519.79 |
Mälestise vana number | k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(10)
Paikvaatluse kuupäev: 20.05.22
Menetleja: Ida- Virumaa nõunik, Kalle Merilai
|
Märksõna(10)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Mälestise tunnus Piirkonna ajastu tüüpilise pargiarhitektuuri näide mõisaansamblis |
Kirjeldus Püssi mõisa park (3,5ha) on rajatud tasasele alale, mille servaosas asetseb Purtse jõkke suubuva Roodo jõest paisutatud tiik. Praegu on tiigi veetase väga madal, samuti on tiigi kaldad metsistunud. Peale mõisa põlemist ehitati Püssi mõisa härrastemaja asemele pargiala serva uus koolihoone, mis muutis pargi funktsiooni. Osaliselt ongi vana pargiala ümber kujundatud kooli vajadusteks. Nii asub pargi serval pordiväljak. Säilinud ajalooline pargiosa on vabakujuline, milles väikesed pargiaasad vahelduvad puugruppidega. Kindlale süsteemile allutatud teedevõrk puudub, põhilise osa pargiteedest moodustavad hilisemad teerajad. Pargi kaugemates osades on veel säilinud fragmente vanast pargikujundusest - puude grupid, ringid , pargiaasad jne. Põhilise osa pargipuistust moodustavad kodumaised lehtpuud, mis on saavutanud üsna suured mõõtmed – tammed, vahtrad, pärnad (harilik ja läänepärn), kased, jalakad, saared, kuused. Põlispuudest on huvitavamaks ringi istutatud pärnade ja vahtrate grupp. Vabakujulises pargiosas kasvavad aktsentidena lehisegrupid. Introdutsentidest leidub pargis veel lehiseid hobukastan, tatari vaher, elupuu, suur läätspuu, läikiv tuhkpuu, villane lodjapuu jt. (pargiankeet, 2002) |
Ajalugu Rajat. 19.s. lõpul. |