Mälestise tunnus

Oluline kui algsel kohal säilinud omaaegne interjööridetail ning heatasemeline näide barokiaegsest metallikunstist

Kirjeldus

Kahekordse haaradereaga kuueteistkümne tulega messingist valatud kroonlühter on tüüpiliselt baroklikes vormides

Asukoha kirjeldus

Lühtri praegune asukoht: raesaali põhjapoolne võlvik (läänepoolne)

Ajalugu

Kunstimälestisena kaitse all alates 1973 aastast

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: messing.
Tehnika: valatud, tsiseleeritud, monteeritud.
Autor, valmistamise koht: tundmatu meister, Holland(?)
Dateering: 17. saj. II pool
Mõõtmed: h 108 cm, alumise haaraderea laius l 13 cm, kuuli läbimõõt ø ca 26 cm
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): kroonlühtrit on korduvalt puhastatud. Viimane põhjalikum konserveerimistöö koos lühtri lahtimonteerimise ja lihvimisega toimus 1977. aastal.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Rippuvad S-kujulised haarad (kaheksa kummaski reas) kinnituvad profileeritud balustrile, allosa lõpetuse moodustab suur ümaravormiline kuul. Kroonlühtri rasvataldrikud on lamedad ning nagu küünlapiibudki lihtsa profileeringuga. Messingdetailid viimistletud tsiseleerimise teel.
Lühter on arvatavalt pärit Hollandist, dateeritav 17. sajandi II poolde ning samaaegne ülejäänud nelja raesaali lühtriga, millega moodustab komplekti. Lühtrit on esmakordselt arhiiviallikates mainitud 1670. aastal, kui see koos viie teise raekoja lühtriga puhastati ja parandati lühtrivalaja Paul Wulfi poolt. Koos teiste raesaali lühtritega leiab ta äramainimist raekoja varaloendis 1674 aastast kui üks neljast väiksemast hollandi lühtrist ehk nn. ”kleinere holländische Krone”.
Kroonlühter on seadistatud elektrile