Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Mäetaguse mõisa park, 19. saj
Mälestise registri number 13961
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.01.1998
Registreeritud 14.01.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 31.10.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Ida-Viru maakonna vaneminspektor, Kalle Merilai

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna ajastu tüüpilise vabakujundusliku pargiarhitektuuri näide mõisaansamblis.

Sisestatud: 01.04.2003.

Mälestise kirjeldus


Park on suur 10,6ha, reljeefilt tasane, paiknedes looduses ida- lääne suunaliselt. Praegune vabakujuline planeering pärineb arvatavalt 19. sajandi lõpust. Varasemast etapist on säilinud üksikuid regulaarseid elemente. Praeguseks on pargi kompositsioon üldjoontes säilinud. Hoone majesteetliku fassaadi toob esile ümmarguse planeeringuga avar lage esiväljak, mis moodustab esindusliku auhoovi. Esiväljaku avarust rõhutavad ringtee välisküljel asuvad sümmeetriliselt paigutatud tall- tõllakuur ja ait. Pargi põhiosa jääb härrastemaja taha ja selle edela ning lõunaküljele. Tagaväljak on kujundatud avara muruväljakuna, mille pika ja aheneva vaatekoridori kulissid olid põõsad. Tänaseks kahjuks tagaväljaku ääred veidi liiga hõredad. Peahoone tagune pikitelg on suunatud väikese nurga alt tiigile, mis on paisutatud Mäetaguse ojast. Umbe on kasvanud ka pargialast lõuna suunda jätkav suur viinavabriku tiik, millel algselt olnud paar saartki. Vabakujunduslike puugruppide vahel on väiksemad pargiaasad. Mõnusalt looklevad jalgteed looklevad läbi pargi puistu ning väikeste aasade, millede ääres ilusad heledad istepingid Pargiga piirnevaid teid ääristavad pärnaalleed. Parki ilmestavad ka valged sillad, mis üle laiade kraavide juba kaugelt pilku püüavad. Pargi endisesse puuviljaaeda on ehitatud kool.
Pargis kasvab (1990) 29 erinevat liiki ning vormi puittaimi, millest 3 liiki okaspuid. Silma paistavad 2 euroopa lehist peahoone esises pargiosas. Lehtpuud on esindatud 13 liigiga, millest põhiosa moodustavad kohalikud pikaealised liigid (pärn, vaher, tamm, jalakas).

Sisestatud: 15.10.2007.

Mälestise ajalugu


Rajatud ilmselt 18. sajandi lõpul.
Praegune vabakujuline planeering pärineb arvatavalt 19. sajandi lõpust. Varasemast etapist on säilinud üksikuid regulaarseid elemente.

Sisestatud: 01.04.2003.