Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pagari mõisa park, 19. saj
Mälestise registri number 13969
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.01.1998
Registreeritud 14.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.10.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Ida-Viru maakonna vaneminspektor, Kalle Merilai

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna vabakujundusliku pargiarhitektuuri hea näide mõisaansamblis, millel on säilinud üldine planeering 19.s. II poolest.

Sisestatud: 02.04.2003.

Mälestise kirjeldus


Park on suur ~10,2 ha, tänapäeval üldkujunduselt vabakujunduslik. Härrastemaja ees on avar ümmargune esiväljak, mille servas asuvad suured põlispuud on istutatud kontrasti printsiibil. Peahoone taha jalääne küljele jääb suur vabakujulise üldplaneeringuga pargiosa, mille keskel asub avar aas. Aasa ümbritsevad külgedelt kõrged puudegrupid. Vana teedevõrk on säilinud pargi esiväljaku planeeringus.. Märkimisväärne on 11 lehisest koosnev puudering, mis on otseselt seotud tee asukohaga ning avaneb pargiteed mööda jalutajale üllatusmomendina. Vabakujulise pargi teed on hävinud kuid aimatavad. Kaugemad pargiosad liialt täis kasvanud ja loodusliku uuenduse tõttu võsastunud. Säilinud on fragmente kase- ja vahtraalleedest. Park on piiratud kolmest küljest kraaviga. Pargipaviljonide asukohtadest annavad tunnistust säilinud varemeasemed.
Puistu moodustub valdavalt kodumaistest liikidest – tamm, vaher, saar, kuusk, pihlakas, har. pärn ja arukask. Introdutsentidest väärivad tähelepanu euroopa lehiste grupp ja hallid pähklipuud ja h. vahtra punaseleheline vorm, puishortensia, siberi nulg. Põõsarinde moodustavad pihlenelas, ebajasmiin, h. sirel (vääristatud), taraenelas, karvane viirpuu, punaselehine roos ja suur läätspuu. . Säilinud on ka lopsakas rohurinne.

Sisestatud: 02.04.2003.

Mälestise ajalugu


Pargi kujunemise eri etappidest annavad hea ülevaate 4 mõisasüdamikuplaani aastatest 1824-97. 1824 a ja1836 a plaanid annavad selge ülevaate väikesest regulaarpargist härrastemaja taga ja ühest puuvilja ja ühest köögiviljaaiast. Praeguse vabakujundusliku pargi territooriumil laiusid põllud. 1850-60 a südamikuplaanilt on näha kuidas park on laienenud ja regulaarosa ümberkujundatud või lihtsalt hävinud. Tarbeaiad on samas. 1897 a plaanil on selgelt väljaloetav vabakujundusliku looduspargi teedevõrk ja planeerin härrastemajaesise muruväljakuga mis säilinud tänini. Kuigi pargis pole kaua raietega tegeldud on säilinud enamus põlispuid, aimatavad teedekohad jms

Sisestatud: 02.04.2003.